Õpetaja ise

Tervise hoidmine

Tervise all mõeldakse inimese vaimse, füüsilise, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu taset.

Olen tasakaalukas inimene, kes üldiselt ei lase mööduvatel asjadel ennast häirida. Olen introvertne ning eneseteadlik ja minu sotsiaalse sisendi vajadus on pigem madal. Sellegipoolest hoolin väga enda ja oma tuttavate heaolust ja tervisest, kuna head suhted lähedastega on üks tervise alustalasid.

Tegelen palju spordiga. Hetkel keskendun jõu- ja vastupidavustreeningutele ning käin matkamas, kuid olen tegelenud ka jooksmise, seina- ja kaljuronimise ning alpinismiga. Spordiga tegelemine annab positiivset energiat, mis tõstab emotsionaalset heaolu, samuti loob sotsiaalseid sidemeid.

Tasakaalu hoidmine

Viimase 5–10 aasta jooksul olen pööranud rohkem tähelepanu tervislikule töö- ja eraelu suhtele oma elus. Loobusin töötamisest nädalavahetustel, tõstes oma töötamise efektiivsust nädala jooksul ning loobudes ülesannetest, mida oli võimalik delegeerida. See on tõstnud minu usaldust kolleegide võimekusse ning andnud rohkem vaba aega. Valin hoolega, millised ülesanded enda kohustusteks võtan, püüdes mõista nende mahukust enne jah-sõna ütlemist.

Samuti hoian ma oma eraelu tööst eemal, vältides isiklike probleemide arutamist töö ajal.

Karjääritee kujundamine

Minu saavutusvajaduse on paljuski juba täitnud tehtud teadustöö, milles olen ennast ka rahvusvaheliselt tõestanud, ning hetkel on minu jaoks karjääris oluline stabiilsus ja turvatunne töökoha osas. Soovin kasvatada noortes huvi loodusainete vastu ning innustada neid oma teadmisi ja oskusi parimal viisil kasutama.

Et olla edukas õpetajana, soovin saada noortelt tagasisidet ning võimalusel arvestada õpetamisel nende huvidega.

Teadmiste ajakohastamine

Õpetamise- ja õppimisalaste uuenduste hulgas tooksin esimesena välja tehisintellekti kasutamise võimaluse. Üks parimaid kogemusi tehisintellekti (keelemudelil põhineva tekstikoostaja) kasutamisel oli selle abi hindamismaatriksite koostamisel. Koostasin maatriksi õpilaste uurimistöö projektide hindamiseks, milles igat projekti hindas kaks õpetajat. Hindamismaatriks ühtlustab hindamiskriteeriume ning aitab leida koondhinde vähemate vaidlustega.

Teiseks on mul positiivsed ootused praktika ja katsete rakendamisse loodusainete õpetamisel. Ülikoolis tehakse seda palju, kuid põhi- ja keskkoolides veel mitte piisavalt.

Uurimusliku lähenemise rakendamine enda professionaalsuse arendamiseks

Enda korraldatud kursusel oleme pärast igat kursust küsinud õpilastelt tagasisidet vestlusringi vormis (30 minutit 12 õpilasega). Oleme nii saanud palju väärtuslikku tagasisidet. See on aidanud kursuse sisu (teooria, praktika, iseseisev töö) paremini struktureerida, parandada kursuse kodulehte ning valida õpilasi huvitavaid teemasid.

Helsingi Ülikoolis on kõik teadustöötajad kaasatud õppetöösse — nende panus aitab tuua kursuste sisu tänapäeva teadussaavutustele lähemale.

Koostades töökohapoolsete praktikajuhendajate e-kursust (DigiriigiAkadeemia: Praktikajuhendaja), viisime enne õppematerjali koostamist läbi küsitlused kõrgkooliõpilaste, praktikakoordinaatorite ja praktikat pakkuvate tööpaikade hulgas, et arvestada nende soove ja ootusi loodavale õppematerjalile.

Õpistrateegiate valik ja kohandamine

Kuna üliõpilased on juba õppimises meistrid, siis olen enamasti lasknud neil ise endale sobiva õpistrateegia valida. Enamlevinud õpistrateegia suunamise meetodid, millega kokku olen puutunud, on õpipäevik, kokkuvõtvad joonised ja lühiesitlus teemast. Olen kasutanud pööratud klassiruumi, milles andsin õpilastele teemakohased visuaalid (joonised, näited) ning nad pidid selgitama vastava teema klassile.

Ma ise kasutan õppimisel palju konspekteerimist ja mõttekaarte.

Motivatsiooni ja emotsioonide teadvustamise strateegiana on toiminud tagasiside küsimine, milles märgitakse üles enim meeldinud ning enim raskusi valmistanud punktid.

Probleemide lahendamine ja paindlikkus

Probleemidele lähenemisel on palju võimalikke strateegiaid, kuid lahendamine algab siiski probleemi märkamisest ja sõnastamisest. Juba projektide koostamisel olen pööranud tähelepanu ka võimalike probleemide üle mõtlemisele. Ennetusstrateegiate läbimõtlemine loob reaalsustaju ja aitab ka projekti jooksul motivatsiooni hoida.

Näide: tehniline tõrge loengus

Loengutes kasutatakse palju ettevalmistatud visuaale (PowerPoint). Juhtumeid, kus tund ei läinud plaanipäraselt, on tekkinud eelkõige tehniliste probleemide tõttu, näiteks töökorras videoprojektori puudumine. Enamasti on õnnestunud 10 minuti jooksul teine klassiruum leida. Kahjuks ei ole igas klassiruumis enam tahvlit, mis antud olukorras siiski tunni andmisel abiks oleks. Tunni materjalid on õpilastele enne tundi ka veebis kättesaadavad ning nad saavad jälgida kuvasid oma arvutitest.

Näide: ebaõnnestunud katse praktikumis

Praktikumides tehakse katseid, millest igal õpilasel kõik ei õnnestu. Sellisel juhul on õpetamise seisukohast kasulik ebaõnnestumise põhjuseid analüüsida, mida alati ka teeme. Sellised näited on õpetamisel väga kasulikud, sest võimaldavad selgitada erinevaid katse tulemust mõjutavaid nüansse.

Säilenõtkus

Keerulisematel eluperioodidel olen kasutanud tunnete analüüsimisel emotsioonide jaotust ehk Willcoxi või Plutchiku tunnete- ja emotsioonide ratast. See on aidanud nii enese emotsioone paremini sõnastada kui ka keerulisemates olukordades erinevate osapoolte emotsioone kaardistada.

Et reageerida adekvaatselt, on olulisemate otsuste puhul tavaks anda inimestele mõtlemisaeg. Olen ka ise mõtlemisaega võtnud, kui see võimalik on.

Kriisiolukordades tuleb hinnata olukorda ratsionaalselt ning esmalt elimineerida oht inimese elule ja tervisele; emotsioonide tasakaalustamine on teisese tähtsusega. Kriisiolukorra kogemused on mul vähesed, kuid näiteks hoidun ma teadlikult tulekahjuharjutuse aja kritiseerimisest.

Digipädevus

Digipädevus on suutlikkus ja oskus lahendada probleeme digitehnoloogia abil. See tähendab nutiseadmete, arvutite ja interneti nutikat ning turvalist kasutamist õppimisel, tööl ja igapäevaelus.

Digitehnoloogiate kasutamine on aidanud mind järgmistel tegevustel:

• Infootsing — oskus leida internetist õiget teavet ja seda kriitiliselt hinnata.
• Suhtlus ja koostöö — minu peamine e-suhtluskanal õpilaste ja töökaaslastega on e-post; grupi- või kursusetööde jooksul oleme kasutanud WhatsAppi rühmi.
• Sisu loomine — oskus teha ja muuta tekste, pilte, videoid või muid digifaile.
• Refleksioon ja enesejuhtimine — tunni või õppeaasta tulemuste ning kogutud tagasiside analüüs statistiliste meetoditega.

Digitehnoloogiate kasutamisel on oluline silmas pidada turvalisust: hoida oma andmeid, privaatsust ja tervist. Tehnoloogia kasutamisel on oluline ka probleemide lahendamise oskus: oskus leida tehniline abi ja lahendada tõrkeid.

Kuna digitehnoloogia küllus esineb meie ümber niigi, näen õpetajatel siin vastutust õpilaste kriitilise, loogilise ja loova mõtlemise arendamisel. Soovin leida hea tasakaalu käeliste oskuste, füüsilise maailma tajumise ning digitehnoloogiate vahendatud kuvandite vahel noore inimese maailmapildi kujunemisel.