02 · Pädevusvaldkond
Õppija
Õppijate toetamine: kuidas õpin õppijaid tundma, kavandan õppeprotsessi, valin ja koostan õppevara ning toetan õppimist tagasiside ja hindamise kaudu.
Õppijate tundmaõppimine
Üksik õppija
Kui tegu on projektitöö kandidaadiga, siis vestlen iga õpilasega eraldi, misjärel mõlemad saavad mõtlemisaja. Lepime kokku projektitöö kestuses ja eesmärkides. Doktorantide juhendamisel täidetakse koostööleping, kus on kirjas kõikide osapoolte kohustused ning ootused teistele osapooltele, juhendamiskohtumiste kord ning suhtluskanalid.
Olen olnud ka tugiõpetaja ning minu mentorluse all on olnud õpierinevusega õpilane. Temaga toimusid vestlused sagedamini kui teiste õpilastega ja arutasime koos tema õppekava. Vestlused andsid talle enesekindlust õpingute jätkamisel. Tugiõpetajana toetasin tema soove valikainete osas ning kooskõlastasin erijuhtumid õppesuuna juhiga.
Õppijate rühm
Kursuste korraldamisel täidavad õpilased sooviavalduse. Kui kursusel on kohti vähem kui soovijaid, valitakse osaleja tema õppesuuna ja läbitud õpingute sobivuse alusel. Esimesel kohtumisel toimub enese tutvustamine vestlusringi vormis, kus osalevad õpilased ja õppejõud. Õhkkond ning suhtlusstiil soosib õpilaste aktiivset osalemist ja küsimuste esitamist. Kuna õpilastel on palju valikaineid, siis esineb mõnikord tundide kattuvust. Sellisel juhul peavad õpilased praktikumist puudumise nii õpetaja kui oma laborikaaslasega kokku leppima.
Suhete loomine, keskkonna kujundamine ja õppijatest hoolimine
Me tunnustame õpilaste initsiatiive ning julgustame neid oma mõtteid väljendama. Õpilase mõtted võivad olla korrastamata või hajusad — sel juhul aitab nende öeldu kokkuvõtlik ümbersõnastamine neil mõtet edasi arendada. Samuti soovitame neile, milliste teemade kohta rohkem õppida. Õpilase enesejuhtimise arenguks on oluline oma olemasolevate teadmiste mõistmine.
Õpetamise kavandamine ja õpetamine
Näide 1: arengubioloogia seminarid (seminariseeria doktorantidele)
Dokumendid: juhend esinejale; vestlusringide (workshop) kavad.
Näide 2: õpilasprojektide kirjutamine — geneetilise häire põhjused
Kursusel „Geneetika ja Arengubioloogia Meetodid“ kirjutavad õpilased projekti geneetilise häire põhjustest.
Dokumendid: juhend õpilasele ja mentorile ning ajakava; soovitatud kirjandus (nt NCBI Bookshelf, NBK55972); hindamisjuhend; teemade, hindamise ja tagasiside leht.
Teise näitena lisan „Geneetika ja Arengubioloogia Meetodid“ kursusetööde juhendid (PDF), millest ise õpetan hiire arengubioloogia ja arengugeneetika osa (lk 10–17). Olen ka üks kursuse korraldajatest: koostan ajakava ja kursuse Moodle'i lehekülje, leian õpetajad, broneerin loengu- ja laboriruumid, korraldan laboritarvikute saadavuse, koordineerin jooksvalt kursusetöid ning osalen õpilaste valikul ja hindamises.
Õppevara valimine, kohandamine, koostamine ja jagamine
Õppevara peab sisaldama infot, mis on 1) tõene, 2) seostatud, 3) seostatav eelnevate teadmistega ja 4) ajakohane.
Näide 1: õppematerjal loengule „Närvisüsteemi varase arengu regulatsioon“
Võimaluse korral viitan õpikutele. Õpikud ja nendes viidatud kirjandus võimaldavad õpilastel huvi korral teema kohta ka lisainformatsiooni leida. Närvisüsteemi varase arengu regulatsiooni juures kasutan õpikut „Patterning and Cell Type Specification in the Developing CNS and PNS“ sarjast Comprehensive Developmental Neuroscience (koostajad John L. R. Rubenstein ja Pasko Rakic, 2013). Minu loeng katab peatükke 17, 18, 19 ja 21–26. Uuemate teemade korral, mis veel põhjalikult õpikutesse ei ole jõudnud, olen kasutanud enda loodud materjale. Kuna olen avaldanud ka artikleid, olen viidanud loengutes nendele ja kasutanud artiklite jaoks loodud tabeleid ja illustratsioone.
Lisaks loengule olen kasutanud teste, mille abil õpilased saavad kontrollida oma teadmisi õpitud geenidest. Testis kirjeldatakse geenimutatsioonide tagajärge (12–20 ülesannet) ning vastusena tuleb märkida õige geeni nimi või lühend. Test täidetakse Moodle'is ja pärast testi sooritamist näidatakse õiged vastused. Õppimistesti tulemust ei arvestata lõpphindamises, vaid testi eesmärk on enda teadmiste hindamine iseseisvalt. Materjalide kasutamine on lubatud, kuid soovitan õpilastel esialgu ilma materjalideta lahendada proovida.
Näide 2: õppematerjal laboratoorse töö juures „Geneetika ja Arengubioloogia Meetodid“
Sellel kursusel õpetan ise hiire arengubioloogia ja arengugeneetika osa (lk 10–17) ja olen koostanud ka selle osa sissejuhatuse ning tööjuhendid. Minu optimeeritud rakueristuse protokoll, mida kasutasime kursusetööna aastal 2023, on mul endal laboris kasutusel ning olen seda jaganud ka kaastöötajatele.
2020. aastal kursusetöödest ülejäänud kanamunadest kogusin õpilastele arengubioloogia meetodite kursuse jaoks kana embrüote seeria. Seerias on HH13–HH42 staadiumi embrüod. Embrüod on fikseeritud 4% paraformaldehüüdis, dehüdreeritud ja säilitatud 100% etanoolis. Fikseeritud embrüod säilivad kümneid aastaid, samas kui elusate embrüote vaatlemine nõuab palju täpselt ajastatud eeltööd. Kursusel saab neid võrrelda arengustaadiumite tabeli ja kirjeldustega.
Ainesisu käsitlemine
- Loodusainete vastu on üldiselt huvi juba olemas.
- Huvi võib tekitada mõne tehnika- või keskkonnateemalise uudise lahtirääkimine.
- Huvi süveneb praktilise töö käigus, milles õpilane saab rakendada oma teadmisi ning osaleda töö metoodika ning uute eesmärkide valimisel (nt „Kuidas sa leiaksid jäätmevaba kütuse?“).
Väärtuste kujundamine ja järgimine
Toon siin näited mõnedest väärtustest ning nende kujundamise võimalustest.
Kompetentsus. Levinud ühine väärtus õpilastel ja õpetajatel on kompetentsus — oma teadmiste mõistmine ja oskus neid edasi anda. Võib juhtuda, et õpilane arvab, et oleks pidanud saama eksamil kõrgema hinde. Õpilase ja õpetaja põhjenduste arutelu võimaldab siinkohal teadmiste ja nende esitusviisi kaardistamist.
Õiglus. Võimalik, et õpilase teadmised on suurepärased, aga õpetaja on arvestanud ka muud peale teadmiste. Sellisel juhul võib hinne tunduda õpilasele subjektiivne ja ebaõiglane, eriti kui hindamiskriteeriume ei ole eelnevalt selgitatud. Mina isiklikult ei poolda ülesandeväliste või muutlike kriteeriumitega hindamist, kuna erisuste arvestamiseks toob see kaasa palju erandeid. Ülesande püstitus peab võimaldama õiglast hindamist.
Õpisoovi säilitamine. Koolis on oluline õpisoovi säilitamine ja õpioskuste areng. Selleks on oluline positiivne tagasiside ning saavutuste tunnustamine, samuti piisavat väljakutset pakkuvad ülesanded.
Üldpädevuste arendamine
Õpilased saavad oma üldpädevusi testida Harno poolt välja pakutud üldpädevustestidega. On oluline mõista, et testi tulemus on informatiivse iseloomuga ning ei määratle tulevikupädevusi.
Õpipäevik ning arenguvestlused on samuti võimalused üldpädevuste kaardistamiseks.
Õppijate võimestamine
Õpilasprojektide kirjutamisel juhinduvad projektid õpilaste ideedest — juhendaja võib pakutu heaks kiita, kuid mitte ise lahendusi pakkuda. Õpilastel on võimalik saada nõustamist kolmel juhendamiskohtumisel, misjärel on neil veel kaks nädalat aega oma projekti viimistleda. Juhendav õpetaja ei näe tööd enne esitamist, jättes lõppviimistluse ja lõpliku töö eest vastutuse täielikult õpilastele. Projekti hindab kaks õpetajat, kes ei ole õpetajatele ega õpilastele enne hindamist teada. Oleme aasta-aastalt saanud selle ülesande kohta positiivset tagasisidet — õpilased peavad projekti koostamise kogemust vajalikuks ja kasulikuks.
Õpilastel võib olla eelarvamus, et õpetaja „teab kõike“ ja on kõigest olulisest juba rääkinud, mis viib tundeni, et kui millestki aru ei saada, on see õpilase enda probleem. Arvan, et siin võib olla põhjus, miks ei taheta küsimusi esitada või materjali ebatäielikkusele tähelepanu juhtida. Olen oma töös proovinud seda arvamust hajutada ning teadvustada, et õpetaja ja ka tänapäevane teadus ei seleta veel kõiki loodusnähtusi ja protsesse täielikult. Õpime ka küsimuste ja arutelude kaudu.
Tagasiside andmine ja hindamine
Olen kasutanud eristavat, mitteeristavat ja kujundavat hindamist ning tagasisidestamist nii suuliselt kui kirjalikult.
Eristaval hindamisel olen kasutanud skaalat 0–5, milles 1–5 on positiivsed hinded, ning üldiselt on kasutusel hindamismaatriks. Hindele lisatakse enamasti kirjalik tagasiside, milles on välja toodud nii esitatud töö parimad osad kui ka — maksimumhindest madalama hinde puhul — põhjendus, millest antud hinne tuleneb.
Pikemaajalise projektitöö juures toimub pidevalt õppimine, mille oluliseks osaks on tagasisidevestlused. Vestluse käigus suunatakse õpilast oma teadmisi täiendama ning jälgitakse projektitöö edenemist.
Dokumendid: „Geneetika ja Arengubioloogia Meetodid“ — õpilasprojektidele antud tagasiside; Test 1 hinded ja tagasiside.
Analüüsi- ja sünteesioskus
Füüsilisi nähtusi saab lahti mõtestada aatomiteni, kuid alati ei ole see praktiline. Mina visualiseerin ainete (materjalide, esemete) reageerimispiirid, et selgitada välja osapooled. Osapoolte suhteid selgitabki keemia ning füüsika ja enamlevinud kooslusi bioloogia ning geograafia.
Valikute tegemisel sotsiaalsetes olukordades on üks võimalus lahenduste otstarbekuse läbimõtlemiseks analoogne malekäigu analüüsiga: kaalutakse läbi kõik võimalikud käigud ning sellest tulenev vastase reaktsioon. Tuleb arvestada, et sotsiaalsetes olukordades on alati palju teadmatust ning lahendamine toimub samm-sammult. Kui tegu on sageli esineva olukorraga, tuleks olukorra kirjeldamiseks ehk olukorra mudeli väljatöötamiseks koguda samm-sammult ka statistilisi andmeid.
Valikute tegemisel olen ise kasutanud ka „mõttelist nõustamist“: proovinud arvata, kuidas reageeriksid või millist nõu annaksid mulle minu eeskujud ja autoriteedid sarnases olukorras. Samas tasub ka meelde tuletada, kas olen ise varem analoogses olukorras olnud, kuidas käitunud ning millise lahendusega õnnestunud või ebaõnnestunud.
Suhtlemisoskus
Minu väärtused suhtlemisel on: 1) ausus, 2) informeerimine ja kaasamine, 3) usaldusväärsus, 4) põhjendatus.
Koostöö puhul toimuvad regulaarselt koosolekud, et töö oleks järjepidev ja piisavalt planeeritud. Lisaks on oluline aeg-ajalt suhelda ka ilma suuremate edusammude ootuseta. Minu kogemusel on tavaks kord nädalas juttu ajamas käia, et uurida, millega inimene hetkel tegeleb, käia aeg-ajalt lõunal või kohvil ja arutada, mis tema elus laiemalt toimub. Sageli tekib just nende arutelude käigus ideid, kuidas kaasata veel keegi või nihutada tähtaegu väiksemate tagasilöökidega.